Ma ammu olen eland kapis,
ei kandu siia haiguse batsill.
Päevi veedan riietuses napis,
jalas sussid, peas promill.
Kui jätkub pikalt seda karantiini,
võin muuta end ma kapikolliks.
Söön sibulat ja muudki vitamiini.
Mind teises kapis sõimatakse lolliks,
sest teises kapis hoiul on mu pere
koos vetsupaberi ja kassiga,
kes keema panevad mu vere –
neil vaja kappi on terrassiga.
*
Eile murul
üks naine end paljastas
üks mees hakkas kohe õiendama
vaata teised saavad üleni riietes ujuda
aga sina siin istud paljalt päikse käes
mis sa õiendad
mul on oma mees kaasas
*
Jah,
mul olid prillid,
kuid viimaseks
jäi nahast prillitoos,
sest kiimaseks
nad muutusivad koos.
Prill toosi supsas sisse-välja
nagu klaasidega välk,
nühkis oma klaasist selga
toosinaha vastu.
Jälk!
*
haaran kultuuri järele
ja käsi tabab revolvrit
mis on meie sisse ehitatud
koos kellu ja sokkide
ja merevaigust prossiga
mida müüakse kultuuri nime all
aga tegelikult on see ikkagi revolver
mis püsis pikalt põues
ja vahel enam vähem laseb
ja siis vähem enam ei lase
haaran kultuuri järele
ja saan ikka selle roostes revolvri
*
oleme teel tupikusse
tuleb teha otsustav samm
tegime sammu edasi
tupik tuli lähemale
tegime sammu tagasi
saime tupikust lahti
panime kirja
tupikust väljumise strateegia
samm edasi on taktika
samm tagasi on visioon
*
Olen liblikas libedal jääl,
olen Muromets mägede pääl,
olen rahutu rahukandja,
olen kondi hambusse andja,
olen te kõrvades kumisev kaja,
olen püham kui vabastaja.
Ilmun te ette mistahes kujul:
aknast või uksest nii nagu tuju.
Kui vangimajjagi viib minu rada,
võin ennast uuesti sünnitada.
