A: Ma palun vabandust …
B: Sa palud vabandust?
A: Jah, ma palun vabandust …
B: Sa tahad lihtsalt vabandada?
A: Jah …
B: Lihtsalt vabandada?
A: Jah, miks ma ei või lihtsalt vabandada?
B: Ma ei tea, see kõlab kuidagi … Kuidagi liiga lihtsalt.
A: Ma palun vabandust …
B: Vabandust?
A: Jah, see on ilus sõna ja ilusa sõnaga saab ju vabandada.
B: Ma ei tea … See on juba kümnes kord vabandada.
A: Jah, ja ma kavatsen veel kümme korda vabandada …
B: (pikk pikk paus)
A: Vabandust, et hommikul sinu kõrval ärkasin!
B: (paus)
A: Vabandust, et koos hommikust sõime!
B: (paus)
A: Vabandust, et sind tööle saatsin!
B: (paus)
A: Vabandust, et ma sulle vahepeal helistasin!
B: (paus)
A: Vabandust, et sind lõunale ootasin!
B: (paus)
A: Vabandust, et su musta pesu ära pesin!
B: (paus)
A: Vabandust, et su puhta pesu ära triikisin!
B: (paus)
A: Vabandust, et sulle raamatut ette lugesin!
B: (paus)
A: Vabandust, et sinuga magasin!
B: (paus)
A: Vabandust, et sind öösel üles ajasin!
B: JUST, SA AJASID MIND ÖÖSEL ÜLES …
A: (pikk pikk paus)
