Mulle öeldi, et peaksin sinu ees vabandama.
See, mida ma tegin, ei ole üldse minu moodi.
Ma ei tea, mis mulle sisse läks.
Oleks teadnud, ma ei oleks niimoodi teinud.
Kui mu käitumine sind häiris, siis ma tegelikult võin vabandada küll.
Mind on lihtsalt nii kasvatatud.
Kodukohas tegid kõik nii.
Mind ei ole õpetatud sellistes olukordades käituma.
See, et sina haiget said, ei tähenda ilmtingimata, et mina oleksin midagi valesti teinud.
Ma tegelikult ei saa aru. Milles sa mind täpselt süüdistad?
Mul on endal ka raske.
See, et ma midagi valesti tegin, kurvastab mind väga. Sõin just terve liitri jäätist.
Kogu see vabandamiseasi nõuab mult väga palju energiat.
Juba sellele mõtlemine ajab mind stressi.
Tegelikult oled sina ka nii mõnegi vabanduse võlgu. Võib-olla mitte minu ees, aga sa tead väga hästi, millest ma räägin.
Sina oled ka minu ees vabandamata jätnud, nii et oleme tasa.
Ma võin vabandada, aga siis, kui sina minu ees ka vahel vabandaksid.
Palun vabandust, kui see sul tuju paremaks teeb.
Anna andeks ja lähme nüüd eluga edasi.