Juba kolmas suvi on kõigil Salme teatri suveteatri sõpradel tore võimalus tunda end mõnusalt Lennusadama jahisadama kontorihoone ees asuval alal, hingata tervislikku mereõhku ning vaadata lustakat näitemängu. Kadri Levand ja tema energiast pakatav trupp võtsid selleks suveks pureda paraja suurusega pähkli: William Shakespeare’i eksituste komöödia “Kaheteistkümnes öö”.
Eesti sõnateatris oli 2022/2023 hooaeg Shakespeare’i aasta. “Macbeth” Draamateatris, “Mõõt mõõdu vastu” Theatrumis, “Kaheteistkümnes öö” Ugalas ning “Romeo ja Julia” Vanemuise ja Tartu Uue Teatri koostöölavastusena. Publiku meelitasid endiselt saali “Tõrksa taltsutus” Vanemuises ja „Windsori lõbusad naised“ Endlas. Lisaks eelnimetatutele võis leida mängukavadest ka “Romeo ja Julia” – balletina Vanemuises ja ooperina Estonias. Teatrisõprade meeli köitis ka uudis Sergo Varesest, kes astus peaosatäitjana lavale Shakespeare’i “Talvemuinasjutus” Londonis Globe’i teatris. Viimati mainitud lavastust käisid vaatamas ka Kadri Levand ja tema näitetrupp, et hingata sisse ehtsat Shakespeare’i hõngu ning koguda hoogu ja inspiratsiooni suvelavastuseks.
Suvisel ajal on Tallinnas teatritega kitsas käes. Hooaja lõppedes liiguvad kõik pealinna teatrite näitlejad linnast välja, kes puhkama, kes suveprojektidesse mängima. Levandi ettevõtlikkus teha just suvelavastus on andnud trupile võimaluse mängida tiheda graafikuga nõudliku publiku ees ning kasvatanud Salme teatri tuntust pere ja sõprade ringist väljapoole. Loo tegi keerulisemaks ka teadmine, et Ugala oli jõudnud oma verivärske “Kaheteistkümnenda öö” lavastusega napilt kuu aega varem Tallinnasse Estonia teatrisse andma täissaaliga külalisetendust. Kes teab kui mitmel vaatajal olid hiljutised muljed viljandlaste lavastusest ning kui suure uudishimuga mindi otsima võrdlusmomenti. Tore on siinkohal tõdeda, et lavastused on nii eripalgelised, et isegi hetkeks ei tekkinud tahtmist üht või teist näitlejat või rollilahendust võrrelda. Levandi trupil oli jutustada oma “Kaheteistkümnes öö” ning sellega tulid nad suure hoo, lusti ja rõõmuga toime.
Foto: Kadri Levand
Valdavalt kulgeb lugu kahes majapidamises, hertsog Orsino (Margus Abel) ja krahvinna Olivia (Lilian Kuusk või Merlin Salu) õukonnas. Tugevate koomikugeenidega Abel mängib Orsino sümpaatseks keskealiseks aadlikuks, kelle puhul on isegi usutav, et noor kaunis neidis temasse uisapäisa armub. Ka hertsogi õuedaamide (Liia Loo ja Inga Tammik) südametes on koht oma isandale. Näitlejana debüteerinud Loo mängitud esimesel seltsidaamil õnnestub oma kirglikkusega publikut isegi naerutada, seevastu Tammiku kehastatud teine õuedaam on märkimisväärselt kohmetum ja tagasihoidlikum.
Juhtus nii, et esietendusel nägin ma Olivia rollis Merilin Salu ja suve viimasel etendusel Lilian Kuuske. Eelmistes suvelavastustes särtsakusega vaatajaid köitnud Salu oli esietendusel Oliviana kammitsetud ning näis ebamugavust tundvat, ilmselt oli selles oma roll meigil ja kostüümil, mis varjutasid nii tegelaskuju kui ka selle kehastajat. Loodan väga, et mängukordade vältel leidis Salu endas Olivia üles ning esietenduse närv asendus eelmistest aastatest tuttava mängulustiga. Seevastu Kuusk, kes on samuti mänginud kõigis Levandi suvelavastustes, üllatas krahvinnalike maneeride ja energiaga. Ühte põnevat ja vastuolulist Oliviat on Kuusk veel mänginud. 2023. aasta jaanuaris Salme teatris laval olnud Alejandro Radawski kirjutatud ja lavastatud näitemängus “Suremas sinust”, kus tal oli kanda peaosa. Kahju, et huvitava pildikeelega lavastus jõudis väheste vaatajateni vaid viiel korral, teatripublik ei leidnud seda KUMU saalist lihtsalt üles.
Krahvinna õukonda kuulusid ka tema toatüdruk Maria (Aya Kokk või Eike J. Raielo), onu Sir Toby (Jaanus Volter) ja krahvinna südant püüdev Sir Andrew (Karl Pütsep). Kui esietendusel jättis toatüdruk (Kokk) krahvinna (Salu) varju, siis viimasel etendusel (Kuusk ja Raielo) olid jõujooned paigas, emand oli esikohal ja toatüdruk teadis oma positsiooni. Kaks sir’i nautisid oma koomikute duetti mõlemal nähtud mängukorral, uustulnuk Volteriga on vana tegija Pütsep saanud kõva konkurendi.
Kuid tuleb tunnistada, et krahvinna õukonnast üle kõige säras Narr Feste (Silver Uibo), kes esietendusel varastas lisaks publiku südametele ka kogu etenduse, seevastu viimasel suvisel etendusel jäid saagiks vaid südamed. Oli näha, et Uibo nautis Feste rolli mängimist, tehes seda üllatuslikult paljajalu, hoolimata mitte just kõige turvalisemast ja puhtamast pinnasest.
Foto: Liia Loo
Põneva rollilahenduse tegi ka Aarne Solvak Olivia ülemteenri Malvoliona. Upsakas, enesekeskne ja juhmivõitu ülemteener inises nagu Raivo E. Tamme mängitud Illar ENSV-sarjas, tore äratundmine, mis tõi publikule muige suule. Olivia köögitüdrukuna olid laval debütant Kerli Liiv (esimesel etendusel) ning Kairi Eliaser (suve viimasel). Kui Liiv oli köögitüdrukuna “kõige mõistlikum tegelane” kogu näitemängus, siis Eliaseri mängitud köögitüdrukul oli seevastu peidus väike krutski, mis tähelepaneliku vaataja mõtted hoopis kelmikamatele radadele viis.
Kui üks näitlejadebütantidest, laevakapteni ja kapten Antonio kaksikrolli mänginud Aleksander Kuusk oli esietendusel laevakaptenina pisut eksinud, siis teistkordsel vaatamisel oli ta ka n-ö esimese kapteni enda seest üles leidnud. Kuuse mängitud kaks kaptenit olid niivõrd erinevad, et ilma kavaleheta poleks arugi saanud, et nende tegelaste sees sama mees peidus on.
Loosse eksitusi toovaid kaksikuid Violat ja Sebastiani mängisid Katariina Pruus ja Artur Heinamäe. Grimmi ja kostüümide abil sarnaseks voolitud tegelaste vahel jäi vist kõige reeturlikumaks näitajaks pikkus. Pruusi Viola oli juba esietendusel oma tegemistes kordades enesekindlam kui Heinamäe mängitud Sebastian. Pruus, kellele oli mängida juba kolmandas suvelavastuses, oli saanud võimaluse näidata oma näitlejaoskusi varasematest suuremas rollis ning tuli sellega tublisti toime. Tore oli tõdeda, et “Kaheteistkümnenda öö” neljas debütant Heinamäe oli etenduste jooksul teinud suure arenguhüppe. Viimase suvise mängukorra ajal oli ta esietendusega võrreldes laval juba märgatavalt vähem kohmetu ning sundimatuma naeratusega.
Levandi trupi üks toredamaid eripärasid on mängulust ja suur armastus näitlemise vastu. Lisaks sellele on alati tähtis koht kostüümidel ja lavakujundusel (Inga Tammik) ning grimmil ja soengutel (Aya Kokk ja Mari Amjärv). Kitsuke Lennusadama jahisadama kontorihooneesine ala oli maksimaalselt ära kasutatud ning katusekorrus laevateki rollis andis sellele korraks ruumikust juurde. Loole andsid värvi ka muusikaline kujundus (Kadri Levand) ning tantsunumber (Elis Reis). Hoolimata lava ümber keerutavatest meretuultest ja sadamarahva edasi-tagasi sõelumisest ühiskondlike ruumide vahel, oli näitlejate fookus paigas, diktsioon hea ning teksti võis kuulda ka viimastesse ridadesse. Georg Meri tõlke oli näitlejatele suupärasemaks ja vaatajatele arusaadavamaks kohandanud lavastaja Levand.
Sügisel on võimalik Salme teatri lavastust “Kaheteistkümnes öö” vaadata ka siseruumides ning põnevusega jään ootama, millega üllatavad teatrisõpru Levand ja tema rõõmsameelne trupp järgmisel suvel.
*
Kaanefoto: Kadri Levand
