Žanr: Kriitika

Lavastused, filmid, muusika ja raamatud – siit leiad väärt teoseid, mis drakadeemikutele silma on jäänud.

Levandi trupi üks toredamaid eripärasid on mängulust ja suur armastus näitlemise vastu.
„Võilillevein“ on suveromaan par excellence, millesse Ray Bradbury on meisterlikult villinud suve kõige olemuslikumad saladused.
Just Tapale on Eesti Noorsooteater toonud oma sellesuvise lavastuse „Hingest ja armastusest“, meie armastatud kirjaniku A. H. Tammsaare lugude põimiku.
“Una Familia” istus koosseisule nagu valatult, samamoodi ka publikule – paar tundi lusti ja nalja aitas peast visata argimured.
Omal moel toimuvad meie peas kõik etendused, ka need, kus lavalt nähtav ja kuulduv saalis olijate mõtteid suunab.
„Südamete murdumise maja“ on muheda alatooniga lavastus, mis sobib eri vanuses teatrisõpradele. Harrastusteatrid oskavad sageli publikut positiivselt üllatada, nii ka seekord.
Näidendi “Mis nüüd mina” autor Kiti Põld on naelapeale sirgelt pihta saanud ja naela ka kõvasti lavalaudadesse haamerdanud.
Armastus on siis kõige hellem, kui see käest kaduma kipub. Minu armas teater! Lavastuse “Osnap” esietendus toimus vaatamata kõigele, mis õhus.
“Olen vanemapoolne mees,” astub jutustaja (Marika Vaarik) ette. Puhas pintsak, pisut kottis püksid, dokumendivalge särk, kaks vöö hõbepaela piiluvad säravail silmil hõlmade vahelt.
Ühe telekanali (ja kogu maailma) allakäigust, selle uudisteankru hullumisest ning vaatajanumbrite tõstmiseks tema armutust ekspluateerimisest jutustav näidend ei ole pea 45 aasta jooksul oma aktuaalsust minetanud.
Levandi trupi üks toredamaid eripärasid on mängulust ja suur armastus näitlemise vastu.
„Võilillevein“ on suveromaan par excellence, millesse Ray Bradbury on meisterlikult villinud suve kõige olemuslikumad saladused.
Just Tapale on Eesti Noorsooteater toonud oma sellesuvise lavastuse „Hingest ja armastusest“, meie armastatud kirjaniku A. H. Tammsaare lugude põimiku.
"Una Familia" istus koosseisule nagu valatult, samamoodi ka publikule – paar tundi lusti ja nalja aitas peast visata argimured.
Omal moel toimuvad meie peas kõik etendused, ka need, kus lavalt nähtav ja kuulduv saalis olijate mõtteid suunab.
„Südamete murdumise maja“ on muheda alatooniga lavastus, mis sobib eri vanuses teatrisõpradele. Harrastusteatrid oskavad sageli publikut positiivselt üllatada, nii ka seekord.
Näidendi "Mis nüüd mina" autor Kiti Põld on naelapeale sirgelt pihta saanud ja naela ka kõvasti lavalaudadesse haamerdanud.
Armastus on siis kõige hellem, kui see käest kaduma kipub. Minu armas teater! Lavastuse "Osnap" esietendus toimus vaatamata kõigele, mis õhus.
"Olen vanemapoolne mees," astub jutustaja (Marika Vaarik) ette. Puhas pintsak, pisut kottis püksid, dokumendivalge särk, kaks vöö hõbepaela piiluvad säravail silmil hõlmade vahelt.
Ühe telekanali (ja kogu maailma) allakäigust, selle uudisteankru hullumisest ning vaatajanumbrite tõstmiseks tema armutust ekspluateerimisest jutustav näidend ei ole pea 45 aasta jooksul oma aktuaalsust minetanud.