See kõik on ainult sinu peas

Näppasin pealkirja Tuuli Põhjaka arvustuselt Paide Teatri lavastusele “Lahinguväli”*. Paide Teatri loodud “lahinguväljal” kõlasid küsimused, mis käivitasid etenduse vaatajate peades. Siiski jäi võimalus teatava pingutusega end “mängust” välja lülitada. Kõlasid kas-küsimused ja teatavasti saab neile vastata lihtsalt, kas ei või jaa. Seda muidugi juhul, kui ei taha vastustele oma peas mänguruumi anda. Omal moel toimuvad meie peas kõik etendused, ka need, kus lavalt nähtav ja kuulduv saalis olijate mõtteid suunab. Vaataja annab laval toimuvale oma tähenduse, seda sõltuvalt teadmistest, hoiakutest, väärtushinnangutest või isegi meeleolust.

Klaus Mann avaldas 1936. aastal romaani “Mefisto”, ungari režissööri István Szabó käe all valmis romaani põhjal 1981. aastal samanimeline film ning 2021. aastal tõi selle loo Eesti Draamateatris lavale Kertu Moppel.

Klaus Manni puhul on ilmselt vägagi mõistetav, miks ta romaani kirjutas ning just selle saksa folklooris esineva deemoni Mefistofelese, kes inimestest lugu ei pea, pealkirja pani. Aeg oli selline ning romaani autoril olid isiklikud vastuolud peategelase prototüübi, näitleja Gustav Gründgensiga.

István Szabó filmi kohta on väga tabavalt kirjutatud 2013. aastal PÖFFil linastunud filmide tutvustuseks**: “See on lugu andeka näitleja ja teatridirektori Hendrik Höfgeni /…/ karjäärist ja moraalsest allakäigust. Ajal, kui paljud loomeinimesed lahkuvad Saksamaalt, laskub peategelane kompromisside teele ja interpreteerib natsismi millegi mõistuspärasena, kuigi on täiesti teadlik vastupidisest. Höfgeni unistus on mängida teatris Mefistofelest, ja selle nimel müüb ta oma hinge. Lõpuks mõistab ta, et on pigem doktor Faustus, tõeline Mefistofeles aga hoopis natside liider, kes temaga manipuleerib ja kellele ta oma hinge müüs.”

István Szabó on intervjuus Postimehe ajakirjanikule Tiit Tuumalule*** öelnud: “Hendrik Höfgeni lugu on universaalne lugu. See ongi asja mõte. Ehkki film puudutab Saksa natsirežiimi ja selle tegevus leiab aset 1936. aastal Saksamaal, usun ma, et samasugust lugu võib rääkida mõnest andekast hispaania näitlejast Franco režiimi ajal, andekast itaalia näitlejast Mussolini režiimi ajal või andekast vene näitlejast Stalini režiimi ajal. Vahet pole.”

Küllap võiks sinna loetelusse lisada, et samasuguse loo saab rääkida andekast ungari näitlejast 1956. aasta ülestõusu verisele mahasurumisele järgnenud János Kádári võimuloleku ajal. Tõlkija ja teatritegelane Ülev Aaloe on 1983. aastal Ungari filmiimest, István Szabóst ja “Mefistost” kirjutades**** märkinud, et Höfgeni lugu on talendi alandamise (alandumise) lugu, kus kesksel kohal on küsimus inimese aususest, kompromissidele mineku ohust ja andekate inimeste vastutusest.

Kertu Moppeli motiividest Klaus Manni romaani dramatiseerimisel ja lavastamisel saame aimu tema intervjuust Müürilehele*****, kus ta ütleb: “Pärast Trumpi ja hiljem EKRE võimuletulekut hakkas aga järsku tunduma, et see, mida me oleme pidanud normaalseks maailmaks – kus näiteks peetakse lugu inimõigustest ja vähemusi ei tohi kiusata –, ei pruugi olla nii püsiv.”

Lavastaja ja dramaturg Moppel on oma töö teinud. Laval toimuv elab oma elu ja millise tähenduse vaataja laval nähtule annab, ei sõltu enam lavastaja tahtest. Me vaatame laval toimuvat lugu, meie peas keerlevad omad mõtted, tekib oma lugu. Lugu EKREst. Lugu inimestest, kes pimesi usuvad kedagi, kelle tegevuse motiividest neil aimugi pole. Hoiatav ja õpetlik lugu sellest, mida võimaldab demokraatia, kui õigel ajal inimeste hoiakutes toimuvaid muutusi ei märka. Lugu meie keskel olevatest inimestest, kes ükskõik millise riigikorra ajal on valmis oma hinge saatanale müüma. Samal ajal on taustal ka lood ajaloost: Versailles’ rahulepingust, natside võimuletulekust, koonduslaagritest ja paljustki veel.

Olin täiesti jahmunud, kui peale etenduse vaatamist 26. oktoobril (nädalavahetusel oli toimunud vaktsiinivastaste meeleavaldus Vabaduse väljakul) koju sõitsime ja üritasin oma kaaslaselt teada saada, milline on tema esmamulje etendusest. Sain vastuseks: “See etendus oli Tõnis Mäest”. Ja rohkem ei midagi.

See kõik on ainult sinu peas …


* https://kultuur.postimees.ee/7359964/see-koik-on-ainult-su-peas

** https://www.kino.ee/event/2696/title/p%C3%B6ff_mephisto/

*** https://kultuur.postimees.ee/2613564/istvan-szabo-kesk-euroopa-jutustaja

**** https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:133625

***** https://www.muurileht.ee/osa-joust-mis-koikjal-tostab-pead-intervjuu-kertu-moppeliga/

Foto: Gabriela Urm / Eesti Draamateater