Leidsin kaunid kokkuvõtvad read August Sanga luuletusest "Mälestus", mis ütlevad kõik, mis vaja öelda. Need kõlavad järgmiselt: "Mul peas on kolossaalsed lokid / ja üldse – kogu inimkond, / ja jalas aukudega sokid. / Ma olen hästi noor ja blond. //"
Maret: Sa ei saa ometi eeldada, et ma ei oota mingisugustki põhjendust, laps ... Selline asi pole just harilik, et näitlejanna poole etenduse pealt ...
Eva: Maret, ma ei taha sellest eriti rääkida ...
