Ma ammu olen eland kapis,

ei kandu siia haiguse batsill.

Päevi veedan riietuses napis,

jalas sussid, peas promill.

Kui jätkub pikalt seda karantiini,

võin muuta end ma kapikolliks.

Söön sibulat ja muudki vitamiini.

Mind teises kapis sõimatakse lolliks,

sest teises kapis hoiul on mu pere

koos vetsupaberi ja kassiga,

kes keema panevad mu vere –

neil vaja kappi on terrassiga.

*

Eile murul

üks naine end paljastas

üks mees hakkas kohe õiendama

vaata teised saavad üleni riietes ujuda

aga sina siin istud paljalt päikse käes

mis sa õiendad

mul on oma mees kaasas

*

Jah,

mul olid prillid,

kuid viimaseks

jäi nahast prillitoos,

sest kiimaseks

nad muutusivad koos.

Prill toosi supsas sisse-välja

nagu klaasidega välk,

nühkis oma klaasist selga

toosinaha vastu.

Jälk!

*

haaran kultuuri järele

ja käsi tabab revolvrit

mis on meie sisse ehitatud

koos kellu ja sokkide

ja merevaigust prossiga

mida müüakse kultuuri nime all

aga tegelikult on see ikkagi revolver

mis püsis pikalt põues

ja vahel enam vähem laseb

ja siis vähem enam ei lase

haaran kultuuri järele

ja saan ikka selle roostes revolvri

*

oleme teel tupikusse

tuleb teha otsustav samm

tegime sammu edasi

tupik tuli lähemale

tegime sammu tagasi

saime tupikust lahti

panime kirja

tupikust väljumise strateegia

samm edasi on taktika

samm tagasi on visioon

*

Olen liblikas libedal jääl,

olen Muromets mägede pääl,

olen rahutu rahukandja,

olen kondi hambusse andja,

olen te kõrvades kumisev kaja,

olen püham kui vabastaja.

Ilmun te ette mistahes kujul:

aknast või uksest nii nagu tuju.

Kui vangimajjagi viib minu rada,

võin ennast uuesti sünnitada.