Vaatlen ennast ja maailma ning muudkui imestan. Igasugu imestusi paigutan sõnadesse ja mängin nendega. Mis see kirjandus muud on, kui mäng sõnade ja mõtetega, üks ütlemata tõsine ja oluline mäng. Ja üldseski – kui ei oleks mängu, jääks inimsugu kängu.
Eile murul / üks naine end paljastas / üks mees hakkas kohe õiendama / vaata teised saavad üleni riietes ujuda / aga sina siin istud paljalt päikse käes // mis sa õiendad / mul on oma mees kaasas //
Eile murul / üks naine end paljastas / üks mees hakkas kohe õiendama / vaata teised saavad üleni riietes ujuda / aga sina siin istud paljalt päikse käes // mis sa õiendad / mul on oma mees kaasas //
