Kui august tuli

sirutas laiali oma tumedad hõlmad 

ja sumedad ööd

noppis nii mõnegi õie

kukutas esimesed õunad

laskis linnuparvedel lennata kaugemale kui vedas, näitas tähesadusid oma lõpetuse ingli järele lõhnaval kombel

küpsetas vilju, justkui hüüdes, et aitab-aitab!

varsti on külmad ja hallad, on aeg valmis saada.

*

Siis tundsin peaaegu, et olen leppinud sellega, mis tuleb, sest ega ta tulemata ei jää.

Ja august on üksnes eelmäng kõigele, mis veel olemata on.

Kuid ka epiloog unistustele, mis ei täitunud. 

Kõigele, mis oleks võinud olla.