Kui august tuli
sirutas laiali oma tumedad hõlmad
ja sumedad ööd
noppis nii mõnegi õie
kukutas esimesed õunad
laskis linnuparvedel lennata kaugemale kui vedas, näitas tähesadusid oma lõpetuse ingli järele lõhnaval kombel
küpsetas vilju, justkui hüüdes, et aitab-aitab!
varsti on külmad ja hallad, on aeg valmis saada.
*
Siis tundsin peaaegu, et olen leppinud sellega, mis tuleb, sest ega ta tulemata ei jää.
Ja august on üksnes eelmäng kõigele, mis veel olemata on.
Kuid ka epiloog unistustele, mis ei täitunud.
Kõigele, mis oleks võinud olla.