Category: Jutud

Siin on novellide, miniatuuride, romaanikatkendite ja muu lühiproosa kodu.

“Nii, Ants, meie läheme nüüd täna õhtul sinuga ooperisse,” teatas Maimu esimese asjana kärtsakalt, kui oli üle välisukse tuppa astunud.
Tauno tahtis tunda end korraks elusana, mitte tühjaks pigistatud kummikotina. Tahtis natuke merel oma unistust püüda, hoolimata ilmast ja täielikust oskamatusest.
Substantsi kummaline värvus tekitas esmalt kahetisi reaktsioone. Oli neid, kes kartsid kohe halvimat, biorünnakut või keemiatehase leket (kuigi läheduses polnud ühtki säärast asutust). Teised aga imetlesid muinasjutulist värvilaiku, mis neid hellalt enda embusesse mässis.
Samuel tundis ärevust. Helistamine talle ei meeldinud, ta pidi end tükk aega koguma, enne kui julges telefoni järele haarata.
Marina astus imeliselt sooja sügisõhtusse. Märkamatult oli väljas pimedaks läinud, öösinisesse taevasse oli tõusnud täiskuu, sirasid üksikud tähed.
Ta surus kramplikult käe oma rinna vastu ja kuulatas tähelepanelikult. Süda tuksus – ta oli endiselt elus, ja mis veel tähtsam, tema süda polnud lõhkenud, pooleks läinud, purunenud ega eeldatavasti ka jäätunud.
"Nii, Ants, meie läheme nüüd täna õhtul sinuga ooperisse," teatas Maimu esimese asjana kärtsakalt, kui oli üle välisukse tuppa astunud.
Tauno tahtis tunda end korraks elusana, mitte tühjaks pigistatud kummikotina. Tahtis natuke merel oma unistust püüda, hoolimata ilmast ja täielikust oskamatusest.
Substantsi kummaline värvus tekitas esmalt kahetisi reaktsioone. Oli neid, kes kartsid kohe halvimat, biorünnakut või keemiatehase leket (kuigi läheduses polnud ühtki säärast asutust). Teised aga imetlesid muinasjutulist värvilaiku, mis neid hellalt enda embusesse mässis.
Samuel tundis ärevust. Helistamine talle ei meeldinud, ta pidi end tükk aega koguma, enne kui julges telefoni järele haarata.
Marina astus imeliselt sooja sügisõhtusse. Märkamatult oli väljas pimedaks läinud, öösinisesse taevasse oli tõusnud täiskuu, sirasid üksikud tähed.
Ta surus kramplikult käe oma rinna vastu ja kuulatas tähelepanelikult. Süda tuksus – ta oli endiselt elus, ja mis veel tähtsam, tema süda polnud lõhkenud, pooleks läinud, purunenud ega eeldatavasti ka jäätunud.