Enrico lood
Parem siis juba mitte lemmikut võtta, kui peab tema ninaesise mingist suvalisest toidupoest ostma. Ühe kaubamaja peale on Enrico eriti kuri, ta ei ütle, millise.
Tühermaa
Fotografiska tühjal / tuulisel terrassil / rüüpame kohvitassist / ja arutame KUS / kõik kaasmaalased on
Naine nagu mannekeen
Tänasin ja tahtsin tuppa minna, aga mees peatas mind. „Ee … kuulge, miks teil aias selline imelik suur auk on?“
Kes teeb, see jõuab. Kes tahab, see oskab. Seitse küsimust Mari Rostfeldtile
Krimikriitik Helen Pärk vestles fotograafi Mari Rostfeldtiga tema lavastajadebüüdist Vaino Vahingu ainetel valminud “Näitlejas”.
Mehe puudutus
Iga päev oli ta inspektor Mets, mõrvarühma uurija. Harva juhtus, et oleks võimalust olla lihtsalt Reet. Lihtsalt naine.
Hommikuluule
Magusunises hommikulummuses /
ärkas päike, elu kardina taga, /
äratuskell, mis kuuvalguses vaga – //
Suur plaan
“Aga mille nimel me siis pingutasime,” pahvatas Priit. “Poolte erakondade valimiskampaaniad olid meie rahastatud, rääkimata…”
***
sõna rohkem ütleb kui tuhat pilti / tuhat kaks või kolm / sõda / ikka sõda on //
Wanderlust
Miks pidin ma just nüüd tööle minema: sügisel? Kõige ebasoodsamal ajal, mil enamik vabu päevi selles aastas läbi?
Kõige olulisem heli
Fjodor nägi läbi suitsuvine pöörlevat ruletilauda ja taipas, et see ei olnud sünkroonis laes keerleva suure ventilaatoriga. Ka tema taskus olev rahapakk ei tahtnud kuidagi olla sünkroonis õllekruusidega, mida ta enda ümber nägi.
